Frederi Mistral, sündinud aastal 1830 ja meie hulgast lahkunud 1914. aastal, on tuntud kui üks märkimisväärsemaid provansi keele ja kirjanduse edendajaid. Tema panus kultuuri on pälvinud laialdast tunnustust, sealhulgas 1904. aastal omistatud Nobeli kirjanduspreemia. Mistrali kirjanduslik pärand on rikas ja mitmekülgne, kuid erilise tähelepanu on võitnud tema poeem "Mirèio" – teos, mis on saanud Provence'i piirkonna kirjanduslikuks sümboliks.
Raamatus "Noorusmälestused", mis ilmus 1906. aastal, avab Mistral lugejale akna oma varajasse ellu. Ta kirjeldab südamlikult ja elavalt oma lapsepõlve, mis möödus usklikus taluperes armastavate vanemate hoole all. Raamat viib sind läbi tema õpinguaastate, kus kujunesid Mistrali tulevased vaated ja kirjanduslikud ambitsioonid. Autori sõnades elustub tema teekond luuletajaks ja Provence'i patrioodiks saamisel.
Üks raamatu kõrghetki on kirjeldus liikumisest "Felibrige", mille Mistral asutas 1854. aastal koos oma sõpradega. See liikumine oli pühendunud provansi keele ja kirjanduse edendamisele ning kaitsmisele. Samuti jagab ta meiega oma esikteose "Mirèio" vastuvõtu ja edu lugu, mis tõi talle laialdast tunnustust.
Mistrali ja tema kaasaegsete töö, mis jätkab keskaegsete trubaduuride traditsioone, on oluline osa Euroopa kultuuripärandist. Kahjuks on see unikaalne kultuurivorm Prantsusmaa ühtlustava haridus- ja kultuuripoliitika tõttu ohus. "Noorusmälestused" pakub sulle võimalust sukelduda sügavale sellesse rikkalikku ja peaaegu unustatud maailma, mis on täis värve, traditsioone ja kirglikku armastust oma kodupinna vastu.
