Ajakiri Maja 2/2025 (120). Betoon

Eesti arhitektuuriajakiri Maja 2/2025 (nr. 120) keskendub betoonile kui antropotseeni alustalale. Betoon on muutnud meie maastikke, olles oluline komponent tammide, sildade, tunnelite, teede ja maandumisplatside ehitamisel. See materjal on kujundanud sanitaarseid keskkondi, mis on parandanud inimeste tervist ja pikendanud eluiga. Betoon kannab endas modernistlikku arenguideoloogiat, mis on jätkuvalt osa peaaegu igast arhitektuuriprojektist.

Arhitektid ja insenerid hindavad betooni selle konstruktsiooniliste ja esteetiliste omaduste tõttu, kuid sageli kasutatakse seda lihtsalt efektiivsuse ja soodsa hinna tõttu. Betooni koostisosad pärinevad üle maailma, selle tootmine on lihtsasti skaleeritav ning valamine ja kasutamine universaalselt kopeeritavad. See on kujundanud tänapäeva ehituskultuuri ja ruumid, mida saame luua.

Betooni vastupidavust rõhutatakse tihti, kuid hoonete eluiga on sageli vaid 50 aastat. Christian Roth toob esile, et hoonete lühikesi kasutustsükleid soodustatakse, et tagada pidevaid uusi investeeringuid ja majanduskasvu, ignoreerides lammutamise ja ehitamise keskkondlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi tagajärgi. Eesti peaminister Kristen Michal on rõhutanud, et betoonivalu ei tohiks olla inimelu katarsis, millele küsimused "miks" ja "kellele" järgivad, mitte eelnevad.

Kus läheb piir tegeliku arengu ja mõttetu ehitamise vahel? Kuidas kasutada betooni otstarbekalt ja mitte raiskavalt? Millisel kujul võiks betoon tänapäeva arhitektuuris esineda? Need on küsimused, millele ajakiri vastuseid otsib. Peatoimetaja Laura Linsi ja toimetaja Madli Kaljuste kutsuvad teid kaasa mõtlema ja arutlema betooni rolli üle meie kaasaegses maailmas.