Arhitektuur ja soojusmõõde

Raamat "Arhitektuur ja soojusmõõde" on teine köide sarjast "Ehituskunsti raamatukogu" ning keskendub arhitektuuri soojuslikule dimensioonile. Kui varasematel aegadel oli arhitektuur sunnitud arvestama soojusmõõtmega, siis tänapäeva tehnoloogia võimaldab luua ühtlaselt mugavat temperatuuri, mis võib muuta ajalooliselt rikkalikke ruumielamusi ühetaoliseks ja korduvaks. Tänapäeva arhitektide ülesandeks on arendada soojusmõõtmest tulenevaid ruumi sümboolseid kvaliteete, et avada ruumi tõeline elamuslik potentsiaal.

Kogumik koosneb kahest olulisest tekstist. Esimene neist on Luis Fernández-Galiano "Soojuslik ruum arhitektuuris: arhitektuur ja tuli Vitruviusest Le Corbusier’ni", mis on peatükk tema raamatust "Tuli ja mälu: arhitektuurist ja energiast" (El fuego y la memoria: sobre arquitectura y energía, 1991). Selles käsitletakse ühtlase soojusruumi tekkelugu ja sotsiopoliitilist tausta. Teine tekst on Lisa Heschongi raamat "Soojusnauding arhitektuuris" (Thermal Delight in Architecture, 1979), mis seab ühtlase temperatuuriga ruumi asemel ideaaliks mitmekülgse soojusruumi ning uurib eri ruumitraditsioonide näitel võimalusi selle saavutamiseks.

"Arhitektuur ja soojusmõõde" täiendab ajakirja Ehituskunst 59. numbrit, mis keskendub külma kliima ja ruumipraktika suhetele praktiseeriva ruumipoeedi vaatepunktist. See raamat on ideaalne lugemine kõigile, kes soovivad süveneda arhitektuuri ja soojusmõõtme keerukatesse suhetesse ning avastada uusi viise, kuidas ruumi elamuslikku potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.