W. G. Sebaldi teos "Austerlitz" on saksa kirjandusmaastikul tõeline pärl, mis kõneleb sügavatest inimlikest teemadest ja ajaloo varjukülgedest. Sündinud 1944. aastal ja meie hulgast lahkunud traagilise autoõnnetuse tagajärjel 2001. aastal, on Sebald tuntud oma mõjuvõimsa kirjutamisstiili poolest. "Austerlitz" on tema viimane eluajal avaldatud teos, mis jutustab loo juudi poisist Jacques Austerlitzist, kes imekombel pääseb natside küüsist Tšehhoslovakkiast Inglismaale. Seal kaotab ta aastateks oma identiteedi, mis tema hilisemas elus tekitab sügavaid kahtlusi inimeseks olemise olemuse üle.
See romaan on palju enamat kui lihtsalt lugu põgenemisest ja eneseleidmisest. Sebald, sakslasena, puudutab Saksa süüd ja ajaloo haavu erakordse tundlikkuse ja sügavusega. Ta näitab, kuidas inimesed ehitavad oma elud haprale vundamendile, loovad illusioone ja õhulosse, mis võivad iga hetk kokku variseda.
Eesti lugejale võib Sebald olla tuttav tema teose "Väljarändajad" kaudu, mis ilmus eesti keeles 2003. aastal Varraku kirjastuses. "Austerlitz" on aga kirjaniku loomingus eriline, kuna see on tema viimane kingitus kirjandusmaailmale – teos, mis jätab lugeja mõtisklema ja sügavalt puudutab.
Kui oled huvitatud ajaloo keerdkäikudest, inimhinge sügavustest ja kirjandusest, mis paneb sind kaasa mõtlema, siis "Austerlitz" on just see raamat, mida sa peaksid lugema. See on lugu, mis ei jäta sind kindlasti külmaks ja mille lehekülgedel peituvad tõed on sama aktuaalsed täna kui need olid kirjutamise hetkel.