„Esivanemate tunnustamata pärand. Pärnu–Valga–Viljandi juurdeveoraudtee 130” on Mehis Helme põhjalik käsitlus Eesti esimese kitsarööpmelise raudtee sünnist ja esimestest tegevusaastatest. 17. oktoobril 2026 möödub selle raudtee avamisest 130 aastat – sobiv hetk vaadata tagasi liinile, mis kujundas ümber inimeste liikumisvõimalusi, kaubavedu ning mitme piirkonna majandus- ja ühiskonnaelu.
Raamat annab ülevaate Pärnu–Valga ja Mõisaküla–Viljandi raudtee tekkeloost, ehitamisest ja algusaastatest. Lisaks ajaloolisele taustale tutvustab autor jaamahoonete, suuremate sõlmjaamade ja sildade skeeme ning projekte. Nii avaneb lugejale raudtee mitte ainult transpordiliinina, vaid ka keeruka tehnilise ja haldusliku süsteemina, mille toimimiseks oli vaja erinevaid ameteid, oskusi ja täpset liikluskorraldust.
Põhjalikult käsitletakse raudteel kasutatud vedureid ja vaguneid, sealhulgas neid, mis olid ehitatud Eestis. Raamatust saab teada, kes seda raudteed juhtisid, millised ülesanded olid eri ametikohtadel ning kes töötasid jaamaülematena. Selline detailne vaade aitab mõista, milline oli raudteetöö igapäev ja kui paljude inimeste panusest sõltus rongiliikluse toimimine.
Erilist tähelepanu pööratakse ka raudtee laiemale mõjule. Eessõnas ja järelsõnas tuuakse esile põhjused, miks kitsarööpmeline raudtee Eestisse rajati, milliseid muutusi see kaasa tõi ning millised sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid selle tulekuga hoo sisse said. Need mõjud ulatusid kaugemale rööbastest ja jaamahoonetest, mõjutades kohalike piirkondade arengut ning inimeste igapäevaseid võimalusi.
200-leheküljelist teost täiendab 161 illustratsiooni: ajaloolised fotod, plaanid ja projektid. Fotod pärinevad peamiselt autori kogust, kuid kasutatud on ka Eesti Ajaloomuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumi ning Viljandi muuseumi kogusid. Raamatus avaldatavad plaanid ja projektid pärinevad autori kogust, kuhu need on jõudnud piiri tagant, ning jõuavad siin esmakordselt laiema lugejaskonnani.
See raamat sobib nii Eesti raudteeajaloo huvilisele, koduloouurijale kui ka lugejale, kes soovib mõista, kuidas üks ajalooline transpordivõrk muutis Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaa arengut. „Esivanemate tunnustamata pärand” aitab väärtustada pärandit, mille mõju ulatub tänapäeva, kuigi selle tähendus on seni sageli tagaplaanile jäänud.
