Estraadikuningas Vello Orumets

Kas olete kunagi kuulnud Vello Orumetsa nime? Kui mitte, siis on aeg tutvuda mehega, kes oli oma aja estraadil tõeline fenomen. Paavo Kanguri raamat "Estraadikuningas Vello Orumets" viib teid rännakule läbi selle kõrge kasvu, ligi kahe meetri pikkuse artisti elu ja karjääri.

Vello Orumetsa karjäär sai alguse noorena, kui ta 19-aastaselt, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio diplom taskus, astus lavale Eino Baskini etenduses "Kuskil vist midagi põleb". Tema anne ei jäänud märkamata, ja peagi sai temast armastatud bariton, kelle musikaalsus ja lavaline meisterlikkus võlusid publikut. Tema hääl oli eriline, ja paljud pidasid teda Georg Otsa mantlipärijaks eesti estraadil.

Kanguri teos ei heida pilku ainult Orumetsa lavatähtedele hetkedele, vaid avab ausalt ka tema isiklikuma poole, mis polnud alati nii särav. Mõned kaasaegsed mäletavad teda kui meest, kes võitles sõltuvustega ja kelle eest tuli hoolitseda. Kuid hoolimata kõigist raskustest, jääb Vello Orumets meelde kui tõeline grand old man Eesti meelelahutusmaailmas, kelle esituses kõlanud laulud nagu "Miniseelik", "Rannapiiga" ja "Vihm" on paljudele südamesse kirjutatud.

Raamat "Estraadikuningas Vello Orumets" on kirjutatud sügava austuse ja põhjalikkusega, mis toob esile nii tema sära kui ka varjud. See on lugu mehest, kes jättis jälje Eesti kultuurilukku, olles ühtaegu nii imetletud staar kui ka inimlik oma vigadega. Kui teid huvitab, kuidas üks mees suutis oma häälega puudutada tuhandeid südameid, siis see raamat on teile.