INGMAR BERGMAN. FANNY JA ALEXANDER

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas näeb välja teatrielu läbi kahe lapse silmade? Ingmar Bergmani teos "Fanny ja Alexander" viib teid sügavale Ekdahlide näitlejaperekonna igapäeva- ja pidupäevadesse. See on lugu, mis põimib endas nii autobiograafilisi elemente kui ka draamat, mida võimendab Shakespeare'i "Hamleti" etendus, mida lavastab pereisa oma teatris.

Ingmar Bergman, kelle eluaastad jäid vahemikku 1918–2007, oli mitte ainult tunnustatud režissöör, vaid ka lavastaja ja näitekirjanik, kelle looming on jätnud sügava jälje filmi- ja teatrikunsti ajalukku. "Fanny ja Alexander" on justkui maal, mis kujutab Bergmani enda lapsepõlve maailma, täis kohti ja inimesi, mis teda alati võlusid ja mille juurde ta mälestustes tihti tagasi pöördus.

See sama lugu leidis tee ka suurele ekraanile, kui Bergman 1982. aastal samanimelise filmi lavastas. Film ei jäänud märkamata – see võitis võõrkeelse filmi Oscari ja on tihti nimetatud Bergmani hüvastijätuks suurele filmikunstile.

Kui haarate raamatu, avastate lisaks põhitekstile ka väärtuslikud lisad: Ülev Aaloe 1991. aasta esitrüki järelsõna ning Anu Saluääre värske ülevaate Bergmani teostest Loomingu Raamatukogus. See raamat ei ole ainult kirjandusteoseks, vaid ka aknaks ühe meistri hingemaailma ja ajastu kultuurilukku.

Kui teid huvitab, kuidas üks kunstnik oma lapsepõlve mälestusi kunstiks vormib, siis "Fanny ja Alexander" on teos, mida te kindlasti nautida tahaksite. See on lugu, mis räägib nii isiklikust kui universaalsest, pakkudes teile võimalust sukelduda ühe suurmeistri mõttemaailma ja avastada, kuidas kunst võib peegeldada elu kõige sügavamaid kihte.