Kas olete kunagi mõelnud, mis tunne on olla armuke? Rootsi autor Lena Andersson, kelle sünniaasta on 1970, uurib seda keerulist rolli oma romaanis "Isiklikult vastutamata". See teos on iseseisev järg tema varasemale romaanile "Omavoli", mis ilmus eesti keeles aastal 2015 ja võitis tunnustatud Augustpriseti auhinna. Anderssoni terav ja humoorikas kirjutamisstiil toob esile armukolmnurga keerdkäigud ja kultuuriliselt juurdunud tõekspidamised, mis selliseid suhteid vormivad.
Raamatu peategelane Ester Nilsson naaseb lugejate ette, ent tundub, et varasematest kogemustest pole ta suurt midagi õppinud. Viis aastat pärast seda, kui Ester kohtas Hugo Raski, satub ta Olof Steni võrku. Nende esimesest kohtumisest peale on selge, et Ester on jälle armunud – ja seda pea üle kõrvade. Olof ei varja, et on abielus Ebba Silfversköldiga, kuid ometi hakkab ta Estri seltsis aega veetma. Nad alustavad suhet, mida Olof ei soostu selliseks nimetama, kuna on endiselt abielus ja ei plaani oma naist maha jätta. See paneb mõtlema, mida Olof siis tegelikult Estrilt ootab?
Ester läheb isegi nii kaugele, et ostab auto, et saaks Olofi sõidutada teatrisse, kohtingutele ja mujale. Kuid suved on tema jaoks väljakannatamatud, sest need on aeg, mil abielumehed veedavad aega oma naistega. Ester on muutunud armukeseks, kuid Olof Steni ambivalentsus jätab ruumi lootusele, et ehk ühel päeval ta siiski jätab oma naise maha.
"Isiklikult vastutamata" on lugu armastusest, iha keerdkäikudest ja eneseleidmisest. See on sügavalt inimlik ja kohati valusalt aus portree naisest, kes otsib armastust vales kohas, ning mehest, kes ei suuda oma tõelisi soove tunnistada. Kas Ester leiab õnne või on ta määratud igavesti teiseks jääma? Lena Anderssoni romaan kutsub sind kaasa elama ühe naise teekonnale läbi armastuse labürindi.
