Kui otsid inspireerivat lugu ühest Eesti ajaloo mõjukamast naisest, siis Anne Velliste raamat "Johanna Päts. Kodu südames" on just sulle. Johanna Päts (1890–1977) tõusis esile juba noorena, olles vaimustunud 1905. aasta revolutsioonist ja kihludes gümnaasiumi lõpuklassis kunstnik Voldemar Pätsiga, kellega ta abiellus 1910. aastal.
Johanna elu oli täis väljakutseid ja saavutusi. Ta loobus edasiõppimisest Peterburis Bestuževi kõrgematel tütarlaste kursustel, et pühenduda perele, kuid leidis siiski tee õpetamise juurde, töötades matemaatikaõpetajana Tallinna koolides. Tema aktiivsus ei piirdunud ainult õpetamisega; Johanna oli Tallinna linnavolikogu liige, Asutava Kogu liige ning üks Eesti Naisliidu aktiivsemaid tegelasi, kes uskus, et naine peab end teostama nii kodus kui ka ühiskondlikus elus.
Aastatel 1924–1940 juhtis Johanna OÜ Rahvaülikooli, mis kirjastas kooli- ja noorsooraamatuid ning omas Tallinnas kahte suurt raamatu- ja kirjatarvete kauplust. Lisaks hoolitses ta Pätside talu eest Lagedil ja hiljem Tammiku mõisas Virumaal. Kuid 1944. aasta sügisel tuli tal kõik maha jätta ja põgeneda kodumaalt.
Johanna elu jätkus Saksamaal Geislingeni põgenikelaagris, kust ta jõudis Rootsi kaudu Kanadasse. Tema kirjad sugulaste ja sõpradega, sealhulgas Aleksander Veileri, Leo Pätsi, Ilmar Pätsi ja Mall Jürmaga, annavad sügava ülevaate sellest ajast.
Raamatuga kaasasoleval CD-l kuuleme Johanna enda häält, samuti Ameerika Hääle diktorit Mall Jürmat ja Karl Ristikivi loengut Pätside arhiivist.
Tõnu Jürvetson nimetab oma vanaema Johanna Pätsi koduhoidjaks, rõhutades, et naine on kodu süda. Johanna ja Voldemar Pätsi mälestusi ühendab kodu mõiste – kodu, mis oli alati nende südames ja mis neilt vägivaldselt ära võeti. Nende elulooraamatud kõrvuti annavad meile võimaluse mõista, kuidas nad toetasid ja täiendasid teineteist ligi pool sajandit.
Kui soovid süvitsi minna Eesti ajaloo ja ühe erakordse naise elukäigu juurde, siis "Johanna Päts. Kodu südames" on väärt lugemine.
