KAEV KELDRIS

Astudes alla oma kodu keldrisse, kus valitseb jahedus ja niiskus, võib tunda, kuidas maailm muutub väiksemaks, piirdudes vaid luugi suurusega taevalaotusega pea kohal. See on koht, mis pakub varjupaika ja toimib hoidlana, kus leidub nii peidetud aardeid kui ka ammu unustatud esemeid. Kui sa seisatad ja vaatad enda ümber, näed sa enamat kui silmaga haaratav – sa otsid midagi sügavamat.

Keldris on kaev, mis on justkui ühenduslüliks maa sügavustes peituvate juurtega. See kaev pakub jahutust ja on alati valmis sind vastu võtma. Kummardudes kaevu kohale, võid märgata, kuidas sinu peegeldus põrkub vastu taevalaotust, justkui viies sind pilvede piirile, kus saad alla vaadates lehvitada kaevu sügavusse. Pilvedki, need on ju samuti vesi.

Raamat "Kaev keldris" kutsub sind mõtisklema selle üle, mis on elus õige ja mis vale. Kui sa viibad, siis autor viibab vastu, ulatades sulle käe. Ta ei ole enam vana, kuid samas ei ole ta ka noor. Ta on õppinud elust, koolist ja raamatutest, kuid kas ta on ka õppust võtnud?

Lood, mis sünnivad salaja ja pildid, mis tekivad nägemustest, on nagu laulud, mis kõlavad igapäevaste toimetuste kõrval. Iga kord on lauludes uued salmid, kuid refrään kordub läbi aegade. See on laul kaevust, mis on ürgne ja omane, ning lugu sinust.

Raamat pakub sügavat ja isiklikku lugemiselamust, mis kutsub sind avastama oma sisemist maailma ja mõtisklema elu suurte küsimuste üle. Autori sõnad viivad sind rännakule, kus avastad nii iseenda kui ka ümbritseva maailma peidetud kihid.