Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus, mis algas 1968. aastal, on erakordne lugu kahe naise vahelisest sügavast sõprusest ja usaldusest, mis kestis üle kolme aastakümne. Kui 15-aastane Viljandi koolitüdruk Silvia Mälksoo otsustas kirjutada tuntud kirjanikule Silvia Rannamaale, oli see algus millelegi erilisele. Rannamaa, kes leinas oma ema, leidis noorelt Silvialt lohutust ja rõõmu. Samal ajal vajas Mälksoo kedagi, kellega oma mõtteid jagada, kuna tema ema oli hõivatud tööga Tartu Ülikoolis.
See kirjavahetus, mis algas kirjadest ja arenes telefonikõnedeks ja külaskäikudeks, pakub ainulaadset pilku toonasesse ajastusse ning kahe naise elu ja arengusse. Raamatu alguses on lisatud ka katkendeid Mälksoo päevikust ja tema esimestest kirjanduslikest katsetustest, mis aitavad mõista tema teekonda kirjavahetuse alguses.
Silvia Rannamaa lootis, et noorest Silviast saab kirjanik, ja andis talle tagasi kõik saadetud kirjad. Kuigi Mälksoost ei saanud kirjanikku, leidis ta oma kutsumuse eesti keele ja kirjanduse õpetajana Abjas. Nende kirjavahetus on aga jäänud ajaloosse kui sümbol vastastikusest usaldusest ja sõprusest, mis ületab ajapiirid.
Kui sa oled huvitatud ajaloost, inimestevahelistest suhetest ja kirjavahetuse võlust, siis see raamat pakub sulle kindlasti palju avastamisrõõmu. See on lugu, mis näitab, kuidas kirjad võivad olla sillaks kahe inimese vahel, pakkudes lohutust, inspiratsiooni ja sõprust.