Teekond läbi sõjatule: Eesti laste mälestused Geislingeni põgenikelaagrist
Kujutage ette lapsepõlve, mis on täidetud põgenemise, ebakindluse ja uue alguse lootusega. "Kui sõjamüra oli vaibunud" on sügavalt liigutav teos, mis viib teid läbi Eesti laste silmade, kes pidid Teise maailmasõja keerises kodust lahkuma. See raamat on haruldane sissevaade 33 endise põgenikelaagri lapse mälestustesse, kes jagavad oma kogemusi alates põgenemisest Eestist kuni eluni Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal ja lõpuks uuele elule asumiseni kaugel Uues Maailmas.
Need mälestused, mis on kogutud Mara Maret Aronovichi poolt ja ilmestatud faktide ning meilitaadetega, annavad meile ainulaadse pildi Geislingeni laagrist kui miniatuursest Eesti Vabariigist, mis oli viis aastat eesti keele ja kultuuri oaasiks võõral maal. Raamat räägib lugu tuhandetest Eesti lastest, alates imikutest kuni teismelisteni, kes veetsid seal osa oma lapsepõlvest.
Erinevalt paljudest teistest sõjajärgsetest põgenikelaagritest ei meenuta need lapsed Geislingenit mitte kui traagilist paika, vaid kui oma ajutist kodu, mis pakkus neile turvatunnet ja säilitas nende eesti identiteeti. See raamat on oluline lugemine kõigile, kes soovivad mõista sõjapõgenike kogemusi ja nende mõju laste elule.
Dr Paul Valent, psühhiaater ja Austraalaasia Traumaatilise Stressi Teaduskeskuse endine president, on nimetanud seda raamatut "erakordseks kogumikuks lugusid Teise maailmasõja üle elanud väikeriigi lastelt". Samuti on Dr Martin Parsons Readingi Ülikooli Evakueeritute ja Sõja-laste Uuringukeskuse juht tõstnud esile selle teose tähtsust, nimetades seda "oluliseks panuseks sõja üle elanud laste uurimisvaldkonda, mis jääb sageli suurema tähelepanuta".
Avastage need südantsoojendavad ja inspireerivad mälestused, mis räägivad vastupidavusest, identiteedi säilitamisest ja uue elu alustamisest peale suurt segadust ja hävingut. "Kui sõjamüra oli vaibunud" on teos, mis ei jäta kedagi külmaks ja pakub väärtuslikku ajaloolist perspektiivi, mida tuleks hoida ja meeles pidada.
