KÜTI KÄSIRAAMAT

"Küti käsiraamat" on ajalooline teos, mis pakub ainulaadset pilguheitu Eesti jahinduse algusaegadesse. See 1913. aastal ilmunud raamat on esimene eestikeelne jahindusõpik, mis ilmus vahetult enne Esimese maailmasõja puhkemist. Raamat on justkui ettevalmistus Eesti Vabariigi tulekuks, kus jahipidamine sai uue tähenduse ja võimaluse areneda rahvuslikuks traditsiooniks.

Kuigi autori nimi on jäänud saladuseks, on teos hinnatud oma põhjalikkuse poolest. Suur osa raamatust keskendub jahirelvadele, laskemoonale ning lasketehnikale, pakkudes väärtuslikke teadmisi püssi hooldamise kohta. Lisaks sellele rikastavad teost vanad keelepruugid ja väljendid, mis annavad lugejale aimu tollasest ajastust ja keelekasutusest.

"Küti käsiraamat" on osa Eesti jahinduslike käsiraamatute triloogiast, koosnedes veel Madis Treumanni "Jahimeeste käsiraamatust" (1924) ja F. Reidolfi "Jahinduse käsiraamatust" (1938). Need teosed on olulised ajaloolised allikad, mis aitavad mõista Eesti jahinduse arengut 20. sajandi esimesel poolel. Kui oled huvitatud jahinduse ajaloost ja traditsioonidest Eestis, siis on see raamat just sulle.