Leida Kibuvitsa looming ja saatus on teemad, mis puudutavad sügavalt. Tema sõnades on midagi, mis tõstab iga naise vaimu kõrgemale, olgu see siis kunst või laul. 1967. aastal Eesti Raadios peetud vestluses Ivar Trikkeliga väljendas Kibuvits seda mõtet tabavalt.
Leida Kibuvits (1907–1976), kelle romaan "Soomustüdruk" võitis 1932. aastal "Looduse" romaanivõistluse, oli 1930ndatel üks Eesti säravamaid kirjanikke. Tema teosed, nagu "Paradiisi pärisperenaine", mis ilmus peagi pärast võiduteost, ning mitmed romaanid ja novellid, näitasid kirjandusmaailmale tema erakordset talenti. Kibuvitsa võrdlemine A. H. Tammsaarega polnud tol ajal kriitikute seas haruldane. Kuid aastate möödudes on tema tööd jäänud paljudele tundmatuks. Selle parandamiseks ja Kibuvitsa 110. sünniaastapäeva tähistamiseks otsustati koostada temast isikuraamat.
Kirjandusteadlane Maarja Vaino annab raamatu sissejuhatuses põhjaliku ülevaate Kibuvitsa traagilisest saatusest ja tema kirjanduslikust pärandist, mis on endiselt ajatu. Vaino sõnul kiirgab Kibuvitsa loomingust loomulik kirjutamisvõime ja värskus, tema lood on täis värve, hääli ja lõhnu.
Valikkogu "Kirev" toob lugejateni Kibuvitsa loomingu erinevatest perioodidest pärit teosed. Esikromaan "Soomustüdruk" on esindatud katkendiga esmatrükist, lisaks novellid nagu "Lugu Püha Gertrudi säilmest", "Lepatriinupunane", "Sipelgaõli", "25-aastane kala", "Punane liilia" ja "Häda headuse pärast".
Kibuvits, kes õppis Pallase kunstikoolis, oli ka andekas joonistaja. Raamatus avaldatakse pärast 79-aastast pausi tema illustratsioonid oma novellikogule "Rist ja Rõõm" ning romaanile "Kass arvab, et...". Kadi Pajupuu märgib oma saatesõnas, et Kibuvitsa illustratsioonide kompositsioon ja rütm viitavad filmikunstile.
Raamat esitleb ka esmakordselt Kibuvitsa haruldast käsitööpärandit, mis on säilinud Heimtali Muuseumis. Anu Raud kirjutab sellest raamatus kaasahaaravalt, tuues Kibuvitsa lugejatele lähemale ning ärgitades kaastundlikkusele ja tänutundele.
Leida Kibuvitsa loomingus kerkib esile küsimus, kuidas elada õigesti. Maarja Vaino toob välja, et see küsimus on tänapäeval sama oluline kui Kibuvitsa eluajal. Meie sisemised kriisid ja küsimused on sageli sarnased, ja Kibuvitsa tegelased elavad modernses maailmas, mis resoneerib ka tänapäeva lugejaga.
Kogumiku on koostanud Sirje Endre, saatesõnad on kirjutanud Maarja Vaino, Anu Raud ja Kadi Pajupuu.
