„Lõhnheina põim. Loodusrahvaste tarkus, teaduslik uurimistöö ja taimede õpetused“ autorilt Robin Wall Kimmerer on erakordne teos, mis ühendab teaduse ja põlisrahvaste tarkuse. Kimmerer, botaanik ja potavatomi rahva liige, pakub teile sügavat arusaama loodusest, kus taimed ja loomad on meie vanimad õpetajad.
Raamat viib teid rännakule, kus kohtute astrite ja kuldvitsa, maasikate ja kõrvitsate, salamandrite, vetikate ja lõhnheinaga. Need elusolendid pakuvad meile kingitusi ja õpetusi, isegi kui oleme unustanud, kuidas nende häält kuulata. Kimmerer rõhutab, et ökoloogiline teadlikkus kasvab vastastikuse suhte tunnustamisest teiste elusolenditega. Ainult siis, kui kuulame teisi olendeid, suudame mõista maa heldust ja õppida vastu andma oma kingitusi.
Robin Wall Kimmerer on ema, teadlane ja auhinnatud õppejõud, samuti potavatomi rahva registreeritud kodanik. Tema esimene raamat „Gathering Moss“ pälvis John Burroughs’i medali silmapaistva looduskirjandusteose eest. Tema kirjutised on ilmunud väljaannetes nagu Orion ja Whole Terrain ning paljudes teadusajakirjades. Ta elab Syracuse’is, New Yorgi osariigis, kus ta on SUNY ökobioloogia õppejõud ning Põlisrahvaste Keskuse ja Keskkonna asutaja ja juhataja.
Raamatu sisutoimetaja Ave Oit kiidab autori lugude jutustamise kunsti, öeldes: „Elukogenud indiaaninaine põimib iga peatükiga justkui uue lõhnheinapatsi, milles ühinevad tervikuks kolm tarkust – täpne loodusetundmine, sügav traditsiooniline tähendus ja armastav emalik hoolitsus.“
Loodusteadlane Jane Goodall on samuti raamatu kohta öelnud: „Robin Wall Kimmerer on kirjutanud erakordse raamatu, mis näitab, kuidas teaduse faktitruud, objektiivset lähenemist saab rikastada põlisrahva iidse tarkusega. Kõige rohkem meeldib mulle viis, kuidas ta jäädvustab ilu – hiiglaslike seedrite ja metsmaasikate, vihmase metsa ja lõhnava heinamaa kujutluspildid püsivad kaua pärast viimase lehekülje lugemist.“
Kui otsid raamatut, mis ühendab teaduse ja põlisrahvaste tarkuse, ning soovid sügavamat arusaama loodusest ja meie kohast selles, siis on „Lõhnheina põim“ just sulle.
