Aurora Venturini, kes elas aastatel 1921–2015, saavutas kirjanikuna tuntuse alles oma elu hilisemas etapis. 2007. aastal, olles 86-aastane ja laiemale publikule veel tundmatu, võitis ta Argentiina ajalehe Página/12 romaanivõistluse. Tema teos „Täditütred“ pälvis kiiresti populaarsuse hispaaniakeelses maailmas ning on tänaseks tõlgitud peaaegu kahekümnesse keelde.
Raamat keskendub noorele tüdrukule Yunale, kes jagab oma päevikus ausalt ja otsekoheselt oma elu üksikasju. Ta kirjeldab elu perekonnas, mis mitmes mõttes kaldub kõrvale tavapärasest normist, ning oma teekonda tunnustatud kunstnikuks saamisel. Loo taustaks on 1940. aastate Argentiina ja La Plata agul, mis lisab loole ajaloolist sügavust. Venturini kasutab teravat musta huumorit, mis on oskuslikult põimitud õrna poeetilisusega, luues ainulaadse jutustajahääle, mis ei pelga käsitleda ühtegi teemat, olgu need siis kui tahes keerulised.
Tõlkija Mari Laan avab saatesõnas ka Venturini ekstsentrilist isiksust ja erakordset eluteed, pakkudes lugejale sügavamat arusaamist autori loomingust ja isikust. Kui otsid raamatut, mis pakub nii naeru kui ka mõtlemisainet, siis „Täditütred“ on kindlasti väärt lugemist.