LRK 10-12/2019 BRUNO SCHULZ. LIIVAKELLA SANATOORIUM

Kui otsid põnevat kirjanduslikku rännakut, mis viib sind läbi unenäoliste maastike ja sügavate emotsioonide, siis Bruno Schulzi "Liivakella sanatoorium" on just see, mida vajad. Schulz, keda peetakse üheks Poola kirjanduse varalahkunud meistriks, on loonud teose, mis on täis rikkalikke metafoore ja sümbolismi, pakkudes lugejale võimalust sukelduda tema fantaasiarikkasse maailma.

Selles kogumikus avanevad lood, mis on täis kevadist kasvu ja suveöiste juuliööde hiiglaslikkust, mis meenutavad musta roosi. Peategelane Maximilian on kujutatud nii, et temast saab omamoodi õnnelik tsitaat, mille pääsukesed on vorminud värelevatesse jutumärkidesse, ja mis on säutsutatud laiali kõikjale.

Bruno Schulzi oskus luua visuaalselt rikkalikke ja tähendusrikkaid pilte on toonud talle Poola Kirjandusakadeemia Kuldse Loorberipärja auhinna, mis on tunnustus tema kirjanduslikule geniaalsusele. Eesti keeles on varem ilmunud ka tema teine jutukogu "Kaneelipoed" ning essee "Tegelikkuse mütologiseerimine", mis ilmus ajakirjas Looming (LR 24-25/2014), tõlkinud Hendrik Lindepuu.

Sinu jaoks, kui kirjandushuviline, avab "Liivakella sanatoorium" ukse Schulzi maagilisse maailma, kus iga lause ja lõik on justkui kunstiteos. See teos ei ole lihtsalt lugemine, vaid kogemus, mis rikastab ja provotseerib, jättes sind mõtisklema loo sügavamate tähenduste üle.