Kas olete kunagi kuulnud Harald Nugiseksist, mehest, kes on tuntud kui vaikiv kangelane Eesti ajaloos? Tema lugu on üks neist, mis väärib jutustamist ja mäletamist. Raamat "Minu vanavanaisa Harald Nugiseks" on põhjalik uurimus, mille on kirjutanud Mari Süda, kes on Eesti ärikooli tudeng ja hetkel vahetusõpilasena Helsingi Hanken School of Economics'is. See teos on austusavaldus tema vanavanaisale ja kõigile neile Eesti sõjameestele, kelle julguse tõttu õnnestus 80 tuhandel eestlasel põgeneda Nõukogude okupatsiooni eest läände.
Mari Süda jagab meiega oma vanavanaisa, Harald Nugiseksi, isiklikku ja sõjaaegset lugu, mis on täis vaprust ja ohverdust. Harald Nugiseks, kes sündis 22. oktoobril 1921 Järvamaal, alustas oma sõjalist karjääri 20-aastaselt, liitudes vabatahtlikuna 185. Idapataljoniga. Tema tee viis ta Eesti Leegioni ridadesse, kus ta sai haavata 1943. aastal Neveli all. Nugiseksi juhtimisel saavutati märkimisväärne võit Narva lähistel 1944. aasta märtsis, mis tõi talle kõrgeima tunnustuse - Raudristi Rüütliristi.
Kuid tema lugu ei lõpe sõjatandril. Pärast sõda veetis Nugiseks aastaid Siberi vangilaagrites, enne kui sai võimaluse naasta Eestisse 1958. aastal. Ta jätkas aktiivset osalust Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitustöös, sealhulgas muinsuskaitse ja Tori kiriku taastamistööde juures.
Raamatust "Minu vanavanaisa Harald Nugiseks" leiate sügavalt isiklikke vestlusi Haraldi, tema lähedaste ja aatekaaslastega, mis annavad tunnistust tema elu keerdkäikudest ja tugevast iseloomust. See on lugu, mis peaks kõnetama igaüht, kes hindab vabadust ja vaprust. Lugedes seda teost, saate osa ajaloost, mis on vorminud Eesti rahvast ja selle vabadusvõitlust. Harald Nugiseks, kes on pärjatud ligi 30 aumärgiga, elab täna Pärnus, olles elavaks mälestusmärgiks neile ajaloosündmustele, mis on kujundanud meie tänast päeva.
