Kristin Hannahi romaan „Naised” on sügavalt isiklik ja samas eepiline lugu, mis viib teid ajarännakule 1960. aastate Ameerikasse. See on lugu noorest naisest, Frances (Frankie) McGrathist, kes astub vastu oma senistele tõekspidamistele ja avastab endas peituva kangelase. Kasvanud konservatiivses Lõuna-California keskkonnas, on Frankie alati uskunud, et teab, mis on õige. Kuid maailm tema ümber muutub ja koos sellega ka tema vaated tulevikule.
Kui Frankie vend läheb Vietnamisse, otsustab ka tema astuda sõjaväeõdede korpusesse. Seal, sõja kaose ja hävingu keskel, kogeb ta elu ja surma piiril kõikumist, sõlmib tugevaid sõprussidemeid ja näeb, kuidas sõda inimesi murrab. Frankie lugu pole aga ainult sõjast – see on ka tema tagasitulek koju, lõhestunud ja muutunud Ameerikasse, kus sõjaveterane ootavad ees vihased protestijad ja unustusehõlma vajunud riik.
„Naised” on lugu naistest, kes julgevad seista vastu ebaõiglusele ja kelle panust sageli ei märgata. See on austusavaldus nendele, kes on valmis ohverdama kõik oma kodumaa nimel. Delia Owens, „Kus laulavad langustid” autor, on öelnud, et see raamat muudab sõjaromaani inimhinge looks. Bill Gates lisab, et see on kaunilt kirjutatud austusavaldus veteranidele. Bonnie Garmus, „Keemiatundide” autor, rõhutab, et see inspireerib oma kangelaslikkusega ja on oluline austusavaldus vapratele medõdedele Vietnamis.
Kui otsite raamatut, mis puudutab sügavalt ja pakub uusi vaatenurki, siis „Naised” on just see, mida vajate. See on meeldejääv lugu vaprusest, sõprusest ja idealismist, mis jääb teiega kauaks pärast viimase lehekülje pööramist.