Peoleo. 1964-1974

Kui otsid põnevat lugemist, mis viib sind tagasi Eesti muusika ja kultuuri kuldajastusse, siis Leonhard Lapini ja Eino Mäelti teos "Peoleo. 1964-1974" on just see, mida vajad. See raamat avab ukse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ansambli Peoleo loomisele ja arengule, mis sai alguse 1964. aastal ja lõppes kümnend hiljem.

Autor Leonhard Lapin, kes liitus instituudiga 1966. aastal, jagab oma isiklikke mälestusi ja seoseid ansambliga, mis jätkusid ka pärast bändi tegevuse lõppu. Raamatu kirjutamisele pani aluse Lapini hea sõber Eino Mäelt, kes andis talle kasutada 1968. aastal koostatud albumi Peoleo tekstide ja fotodega ning täiendavad dokumendid. Need materjalid aitasid autoril faktidele toetudes oma lugu jutustada, kuid raamat peegeldab ka Lapini isiklikke vaateid ja hinnanguid ansamblile, mis on kujunenud tema enda kogemuste ja mõtiskluste põhjal.

Lisaks muusikale ja ansambli liikmetele käsitleb Lapin ka laiemat kultuurilist konteksti, rõhutades laulmise olulisust eestlaste jaoks, eriti seoses iseseisvumisega aastatel 1988-1990, mida tuntakse laulva revolutsiooni nime all. Ta toob esile, kuidas laulmine on ajalooliselt aidanud kaasa vabadusideede levikule ja rahva ühtsustundele, alates 19. sajandi lõpust.

"Peoleo. 1964-1974" on mitte ainult ajalooline dokument, vaid ka sügavalt isiklik jutustus, mis annab tunnistust ühe ansambli ja selle liikmete mõjust Eesti kultuurile. See on teos, mis rikastab sinu arusaama Eesti muusikaajaloost ning pakub kaasahaaravat lugemist igale muusika- ja kultuurihuvilisele.