Prantsuse tütar

Pariis, 1939. Evelina seisab tuledesäras linnasilueti taustal, käes armastatud mehe kiri, mis paneb ta südame kiiremini põksuma. "Ma ei ole sind väärt, mu kallis, aga loodan, et muudad meelt. Minu süda kuulub igavesti sulle ja ma soovin, et miski ei lahutaks meid..." London, tänapäev. Blake hoiab käes vana moekavandi külge kinnitatud hõbedast kangatükki. Need esemed jäid tema vanaemale Hope’s House’i, mis oli varjupaigaks vallalistele emadele. Blake'i vanaema on nüüdseks lahkunud, jättes talle ainsaks vihjeks tema bioloogilise perekonna kohta selle kangatüki ja moelooja allkirja. Kas Blake suudab lahendada aastakümnete taguse perekonnamüsteeriumi?

Blake ei suuda unustada detailset joonistust ega seda, mida see tema perekonna kohta võiks paljastada. Tal on vaid aadress ja moekuraatori Henri nimi. Otsustades Pariisi lennata, loodab ta avastada tõe oma vanaema kohta. Võib-olla süttib temas taas ka kirg moeloomingu vastu, unistus, mis on kaua varjus olnud.

Peagi kõnnib Blake Champs-Élysées’l, nautides intiimseid õhtusööke Henriga, kes aitab tal avastada sõjaeelse Pariisi moemaailma saladusi. Evelina, kelle julged rõivad olid võrreldavad Coco Chaneli loominguga, on nende uurimise keskmes. Blake ja Henri lähenevad teineteisele, süüvides Evelina pärandisse ja tema keelatud armusuhtesse, mis kunagi moemaailma kihama pani.

Kui Blake avastab, milline võimatu otsus sundis Evelinat lahkuma maailma kõige romantilisemast linnast, peab ta ise otsustama, kas on valmis armastuse nimel kõigega riskima. Kas vanaema vaprus inspireerib teda alustama uut elu koos Henriga? Või sunnivad Evelina õnnetu armuloo tagajärjed Blake’i tagasi koju pöörduma?