Pühajärv

August Gailit, Eesti kirjandusmaastiku üks silmapaistvamaid prosaiste, on tuntud oma terava keele ja vaimukate följetonide poolest. Vähem on aga räägitud tema luulepärandist, mis, kuigi tagasihoidlikum, peidab endas tõelist sügavust. Üheks selliseks teoseks on Gailiti "Pühajärv", mis ilmus 1921. aastal ja on jäänud paljudele tänini avastamata.

Kui oled huvitatud Eesti kirjandusklassikast, siis "Pühajärv" võiks kindlasti kuuluda sinu lugemisnimekirja. Gailit, kes oli oma 30ndates eluaastates, kui luuleteos ilmus, suutis oma loomingus peegeldada tolle aja Eesti kirjanike suvituspaikade – sealhulgas Pühajärve – idüllilist atmosfääri. See teos ei ole pelgalt luulekogumik; see on aken ajastusse, mil Friedebert Tuglas ja Ants Oras, keda tuntakse ka Ormussoni pseudonüümi all, veetsid suvesid Pühajärve ääres või Puiga külas lõuna pool.

Gailiti luulekeel on võrreldav Marie Underi kaasaja Henrik Visnapuu omaga – see on sujuv ja laulv, kuid samas on tunda Gailiti eepilist hingust. "Pühajärve" lugemine on justkui rännak Eesti kirjandusloo südamesse, kus saad tajuda kirjaniku isikupärast stiili ja tema aja vaimu.

Eesti Kultuurkapitali toel välja antud "Pühajärv" on teos, mis väärivad suuremat tähelepanu ja lugemist. Avasta August Gailiti luuleilma ja lase end viia ajas tagasi, et kogeda Eesti looduse ja kultuuri sümbioosi läbi sõnaseppa meistri silmade.