Rahusõdurid ehk kümnes kontingent

Tõnis Assoni teos "Rahusõdurid ehk kümnes kontingent" avab lugejale akna Eesti sõdurite igapäevaellu rahvusvahelises rahuvalves. Raamat pakub sügavat sissevaadet aastatel 1996 kuni 1997 toimunud ÜRO missioonile Liibanonis, kus esimene Eesti jalaväekompanii (ESTCOY 1) osales Balti pataljoni (BALTBAT) projekti raames. Autor, kes oli toona kompanii ülem, jagab oma isiklikke mälestusi ja mõtisklusi sellest, kuidas koolitatud sõdurid pidid kohanema rahusõdurite rolliga, mis nõudis neilt kiiret kohandumist ja vaimset paindlikkust.

Asson toob esile, et sõduritele oli väljakutseks üleminek tavapärasest sõjategevusest rahuvalveoperatsioonidele, kus agressiivsuse asemel tuli järgida rangeid reegleid ja kasutada jõudu vaid enesekaitseks. Ta rõhutab, et selline muutus nõuab aega ja peamiselt mõtlemise muutust. Raamatust koorub välja, et just need kõige osavamad ja kohanemisvõimelisemad sõdurid suutsid oma rolli kiiresti ümber mõtestada ja rahusõduritena edukalt toimida.

See teos on hindamatu lugemine neile, kes soovivad mõista, kuidas Eesti kaitsevägi on arenenud ja millised väljakutsed kaasnevad rahvusvahelistel missioonidel osalemisega. Assoni kirjeldused ja analüüsid pakuvad eksklusiivset sisevaadet sõdurite elule ja psühholoogiale missioonidel, kus iga päev võib tuua uusi ja ettearvamatuid olukordi.

"Rahusõdurid ehk kümnes kontingent" on oluline teos Eesti sõjandusajaloos ning pakub väärtuslikku perspektiivi ka laiemalt rahvusvahelise rahuvalve ja sõdurite rolli muutumise kohta. See on kirjutatud ausalt ja avameelselt, pakkudes lugejale võimalust õppida ja mõista, mis toimub sõdurite meeles ja südames, kui nad seisavad silmitsi rahu tagamise keerulise ülesandega.