David Šahari romaan "Reis Kaldeamaa Uri" on teos, mis viib sind ajas tagasi 1930. aastate Jeruusalemma, pakkudes unikaalset pilguheitu linna mitmekesisesse ellu vahetult enne Teist maailmasõda. See on teine raamat romaanitsüklist "Purunenud anumate palee", kus Šahar meisterlikult põimib kokku erinevate tegelaste lood, luues elava ja värvika pildi tollasest ajastust.
Peategelaste seas kohtad Gabriel Jonathan Luriat, kes on 16. sajandi müstiku järeltulija, ning Israel Šošani, noort raamatukoguhoidjat, kelle südant piinab vastuseta armastus Orita Gutkini vastu. Šahar tutvustab sulle ka koomiliselt kohmakat Hajm Pika Elu, kes leiab end ootamatult tantsukooli juhina, ning mitmeid teisi värvikaid tegelasi, olgu nad siis juudid, kristlased või araablased.
Šahari kirjeldused Jeruusalemmast on erakordselt detailirohked ja elavad, tuues esile linnaosade, tänavate ja majade eripära. Ta suudab oskuslikult portreteerida erinevaid ühiskonnakihte, alates juudi aristokraatiast kuni alamklassini, ning Briti võimuesindajaid Palestiinas. Kuigi jutustaja on laps, jääb talle teadmata täiskasvanute vahel valitsev juudi-araabia konflikt, mis pärast 1929. aasta rahutusi on küll olemas, kuid peidetud.
Romaani lõpus vihjatakse 1936. aasta veristele rahutustele, mis saavad põhjalikuma käsitluse tsükli järgmises osas "Krahvitari päev". Need sündmused tähistavad jutustaja muretut lapsepõlve lõppu ja tema küpsemist.
David Šahari loomingut on sageli võrreldud Marcel Proustiga, kuna tema teosed tuginevad tugevalt mälestustele ja mineviku meenutustele. Kalle Kasemaa tõlge toob need rikkalikud kirjeldused ja sügavalt humaanse stiili heebrea keelest eesti keelde, pakkudes lugejale nauditavat ja sügavat lugemiselamust. Kui otsid raamatut, mis ühendab ajaloolise täpsuse ja emotsionaalse sügavuse, siis "Reis Kaldeamaa Uri" on kindlasti väärt lugemist.
