Kas olete kunagi mõelnud, milline võiks olla inimese sisemine heitlus, kui ta seisab silmitsi omaenda uskumuste ja ühiskondliku moraali piiridega? Gerhart Hauptmann, kelle looming on eesti lugejatele veel avastamata aare, pakub teile just sellist vaimset väljakutset oma novellis "Soana ketser". See teos, mis jutustab noorest katoliku preestrist, kes peab võitlust kristliku askeesi ja elu nautimise vahel, lõpetades kirikule selja keeramisega, oli omal ajal julge sõnavõtt. Teos põhjustas moraalijüngrite seas poleemikat, kuid omandas kiiresti populaarsuse, mida kinnitab ka trükiarvu kiire tõus sajale tuhandele.
Hauptmanni järgmine novell "Fantoom", mis ilmus 1923. aastal, viib teid väikekodanliku elu piiridesse, kus üks noor ametnik kogeb armastuse kõikevõitvat jõudu. See on lugu, mis uurib inimese psüühikat ja tema tõekspidamiste murdumist, kui ta püüdleb ilu, rikkuse ja turvalisuse poole, mis viib ta lõpuks kuritegelikule teele. Hauptmanni oskus psühholoogiliselt täpseid karaktereid luua on see, mis teeb "Fantoomi" ajatuks.
Kui olete filmisõber, võib-olla huvitab teid, et "Fantoom" leidis tee ka kinolinale vahetult pärast selle ilmumist, olles saksa legendaarse režissööri Friedrich Wilhelm Murnau käe all saanud osaks tummfilmiklassikast.
Avastage Gerhart Hauptmanni sügav ja kaasahaarav maailm, kus inimhinge keerukus ja moraalsed dilemmad on esitatud viisil, mis paneb teid kahtlemata kaasa mõtlema ja võib-olla isegi omaenda tõekspidamisi ümber hindama.