"Sõdurid vastupanus" on Joachim Käppneri haarav teos, mis heidab valgust nendele, keda algselt ei peetud sobivaks teenima Wehrmachtis. Need olid inimesed, keda natsionaalsotsialistlik režiim pidas "väeteenistuse vääriliseks" kõlbmatuks – sageli põrandaalused võitlejad, kes olid režiimivastasuse tõttu vangistatud või koonduslaagritesse saadetud. Kuid 1942. aastal, kui Saksamaa sõda oli paisunud maailmasõjaks ja inimkaotused kasvasid, hakkas Saksa armee kannatama sõdurite puuduse all. Seetõttu loodi kiiruga trahvidiviisid, kuhu värvati ka need, keda varem oli peetud ebasobivaks.
See raamat toob esile, kuidas natsionaalsotsialistlik diktatuur andis relvad oma endistele vastastele, sundides neid kandma vaenlase mundrit. Hoolimata sellest, et nad pidid võitlema natside ridades, ei loobunud need mehed oma vastupanust. Nad jätkasid võitlust türannia vastu kõikjal, kus see oli võimalik, isegi kui nad kandsid Wehrmachti vormi.
"Sõdurid vastupanus" jutustab kaheksa mehe loo, kasutades nende endi sõnu, et anda autentne ülevaade nende keerulistest ja ohtlikest valikutest. Käppneri raamat on väärtuslik lugemine kõigile, kes soovivad mõista natsidevastase võitluse keerukust ja inimlikku julgust ajal, mil režiim püüdis oma võimu kindlustada. See on lugu vastupanust, julgusest ja inimlikust väärikusest, mis püsib ka kõige raskemates tingimustes.