Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja ajal kangelaslik juht, vastuoluline kindral ja oma ametile pühendunud ohvitser. Tuntud kui kohalik Napoleon, töötas ta ka sõjaministrina, kuid ei loobunud kunagi tegevteenistusest. Reek mängis olulist rolli kaitseväe väljaõppe korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel, kuigi tema panus jäi laiemale avalikkusele sageli märkamatuks ja unustati hilisemate sündmuste tõttu. Reek oli eesti sõjakirjanduse pioneer. Kuigi ta polnud ainus ohvitser, kes avaldas sõjateaduslikke kirjutisi, paistavad tema tööd silma nii kvantiteedi, hõlmatavate aspektide paljususe kui ka kvaliteedi poolest. Reegi kirjutised pälvisid omal ajal ka rahvusvahelist tähelepanu. Kindral Reegi unustatud tekstid väärivad taasavastamist nii kaitseväelaste kui tsiviilvaldkonna juhtide poolt, kuna neist võib leida rea ajakohaseid ja väärtuslikke tähelepanekuid.
Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja ajal kangelaslik juht, vastuoluline kindral ja oma ametile pühendunud ohvitser. Tuntud kui kohalik Napoleon, töötas ta ka sõjaministrina, kuid ei loobunud kunagi tegevteenistusest. Reek mängis olulist rolli kaitseväe väljaõppe korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel, kuigi tema panus jäi laiemale avalikkusele sageli märkamatuks ja unustati hilisemate sündmuste tõttu. Reek oli eesti sõjakirjanduse pioneer. Kuigi ta polnud ainus ohvitser, kes avaldas sõjateaduslikke kirjutisi, paistavad tema tööd silma nii kvantiteedi, hõlmatavate aspektide paljususe kui ka kvaliteedi poolest. Reegi kirjutised pälvisid omal ajal ka rahvusvahelist tähelepanu. Kindral Reegi unustatud tekstid väärivad taasavastamist nii kaitseväelaste kui tsiviilvaldkonna juhtide poolt, kuna neist võib leida rea ajakohaseid ja väärtuslikke tähelepanekuid.
Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja ajal kangelaslik juht, vastuoluline kindral ja oma ametile pühendunud ohvitser. Tuntud kui kohalik Napoleon, töötas ta ka sõjaministrina, kuid ei loobunud kunagi tegevteenistusest. Reek mängis olulist rolli kaitseväe väljaõppe korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel, kuigi tema panus jäi laiemale avalikkusele sageli märkamatuks ja unustati hilisemate sündmuste tõttu. Reek oli eesti sõjakirjanduse pioneer. Kuigi ta polnud ainus ohvitser, kes avaldas sõjateaduslikke kirjutisi, paistavad tema tööd silma nii kvantiteedi, hõlmatavate aspektide paljususe kui ka kvaliteedi poolest. Reegi kirjutised pälvisid omal ajal ka rahvusvahelist tähelepanu. Kindral Reegi unustatud tekstid väärivad taasavastamist nii kaitseväelaste kui tsiviilvaldkonna juhtide poolt, kuna neist võib leida rea ajakohaseid ja väärtuslikke tähelepanekuid.