Kui otsid kirjandusteost, mis avab Sulle akna ajaloolisele Euroopale läbi ühe kirjaniku silmade, siis Józef Mackiewiczi "Tee eikuhugi" võib olla just see, mida vajad. Czesław Miłosz, Nobeli preemia laureaat, on tunnustanud Mackiewiczi kui võrdväärset realisti Poola kirjandusmaastikul, nimetades tema teoseid poola kirjanduse mustaks leivaks.
Józef Mackiewicz, nagu Miłoszki, oli pärit Vilniusest ja tundis sügavat sidet mitmekultuurilise Leedu Suurvürstiriigiga. Tema teos "Tee eikuhugi", mis ilmus esmakordselt 1955. aastal, viib lugeja ajaloolisele rännakule, kus taustaks on Wilno (tänapäeva Vilnius) ja selle ümbrus Nõukogude okupatsiooni keeruliste aastate jooksul 1940–1941.
Raamatu süžee saab alguse traagilisel 1940. aasta suvel, mil Leedu kaotab oma iseseisvuse Nõukogude Liidu surve all, ning kulgeb kuni Teise maailmasõja ühe kõige määravama sündmuse, Nõukogude-Saksa sõja puhkemiseni. Mackiewicz toob esile kolm peategelast: Paweł, kes peegeldab ilmselgelt autori enda kogemusi, tema abikaasa Marta ja Pawełi armuke Weronika. Kuid tõeline peategelane on Vilnius – linn, mis on rikas oma baroksete kirikute ja ajaloolise pärandiga.
Mackiewicz ei nimeta Wilnot-Vilniust teoses otse, vaid viitab sellele kui "linnale", andes mõista, et tema südames on see ainus ja eriline paik. "Tee eikuhugi" on mitte ainult ajalooline dokument, vaid ka kirglik austusavaldus kirjaniku kodulinna ja selle elanike vastu, kes pidid taluma ajaloo keerdkäike.
Kui Sind huvitab ajalugu, kirjandus ja inimlikud lood, mis on põimunud ühe linna saatusega, siis "Tee eikuhugi" on raamat, mis võiks rikastada Sinu lugemiskogemust. See on teos, mis ei jäta Sind külmaks, pakkudes nii ajaloolist ülevaadet kui ka sügavat emotsionaalset mõju.