Tänavuse Tuna 3. numbri avab Ilmar Vene essee, mis uurib ajaloosündmuste ja kristluse kui "euroopalike väärtuste" kaasaega kandva alustala põhjuslikke seoseid, kasutades näiteid antiikfilosoofide ning varakristlike ja keskaegsete mõtlejate sõnavõttudest. Käsitluste rubriigis pakuvad Kersti Lust ja Tõnis Türna põhjalikku ülevaadet vallakirjutajatest Viljandimaal ja Lõuna-Tartumaal kihelkonnakohtute allikate põhjal aastatel 1866–1891. Aivar Jürgenson analüüsib baltisakslaste rolli Kaukaasia allutamisel Vene tsaaririigile aastatel 1817–1864, käsitledes ka pika sõja järelmõjusid sajandi teises pooles. Erki Russow vaatleb arheoloogia rolli rahvusteadustes 1940. aastate alguses nii kommunistliku kui ka natsionaalsotsialistliku võimu kontekstis.
Dokumendi rubriigis leiad huvitavaid sissevaateid, alates prostitutsioonist Tartus 1895. aastal ja Karl August Hermani kirjast Jaan Tõnissonile 1903. aastal kuni Vabadussõjas aset leidnud pantvangidraama ja Friedebert Tuglase pöördumiseni ENSV võimude poole novembris 1949. Kultuuriloolise arhiivi varamust saad lugeda Elisabeth Aspe kirju Elise Aunile ning fotonurk ja varia on pühendatud otsustavale 1991. aastale. Sügisnumbri lõpetab haruldane intervjuu, kus akadeemik Tõnu Tannberg jagab oma mõtteid ja kogemusi.
Kui soovid süvitsi minna Eesti ajaloo ja kultuuri detailidesse, pakub Tuna 3/2021 sulle rikkalikku ja mitmekesist lugemist.