„Vita Nova. Uus Elu“ on Dante Alighieri noorpõlveluuletuste ja proosakommentaaride kogumik, mis keskendub tema armastusele Beatrice vastu. Dante püüab selles teoses oma varasemaid mälestusi ja tundeid ümber tõlkida väikese „tegeliku“ raamatu (libello) vormi, kasutades 13. sajandi ja varasema filosoofilise armastusluule keelt ja vormi. Alustades provanssaali kaanonist ja liikudes edasi uue maheda stiili meistrite Cavalcanti ja Guinizelli eeskujudeni, jõuab Dante oma isikupärase luuleni.
Itaalia kirjanduse professor Ülar Ploom märgib, et „Vita Nova“ pole mitte ainult Dante armastuse lugu, vaid ka oluline kirjandus- ja kultuurilooline allikas. Teos on kirjutatud prosimetrum’i vormis, mis tähendab, et luuletusi raamib proosajutustus, mis seletab nende struktuuri ja sisu.
Dante Alighieri (1265–1321) sündis Firenzes, kus ta noorus möödus ja kus ta sai tuntuks nii kirjaniku kui ka ühiskonnategelasena. Pärast poliitilisi konflikte pidi ta kodulinnast lahkuma ja veetis oma elu teise poole maapaos, surres Ravennas. „Vita Nova“ keskmes on Dante noorpõlveluuletused, mis on pühendatud Beatrice’ile, ning proosakommentaarid, kus ta kirjeldab oma visioone ja vestlusi Amoriga, keda iga armastaja teenib nagu truu vasall oma isandat.
Rein Raua tõlge „Uus Elu“ on teine eesti keelde tõlgitud versioon pärast Johannes Semperi 1924. aasta tõlget. Luuletaja ja tõlkija Ain Kaalepi sõnul on uus tõlge nii sisult kui vormilt täpne ja õnnestunud, sedavõrd kui eesti keele vahendid seda võimaldavad.
Kui otsid sügavat ja tähendusrikast lugemiselamust, mis ühendab poeetilise armastusluule ja filosoofilise mõtiskluse, siis on „Vita Nova. Uus Elu“ just sulle. See teos pakub ainulaadset sissevaadet Dante noorpõlve ja tema kirjanduslikku arengusse, olles samal ajal ka väärtuslik ajalooline dokument.
